Wednesday, July 21, 2010

¿La Verdad, no?

Meist igaüks läheks läbi tulest ja veest
Seadmaks jalule oma õiguse ning nime
See, mis lähedal, kadugu siiralt eest
Olukorra ümber keerleb reeturlikkus kui uduvine

Kas ühiskond ja inimmõistus ongi nii kaoses
Et teha head nägu, kus asjalood on kaugel aususest
Tundub nagu oleks kõigil algusest peale oma vagu ees
Pole meid, järgmisi põlvkondigi enam, kui see võim raugeb

Ükski humanoid ei oska oodata
Millal kukub kirves ning kaas sulgub
Kõlab viimne heli kui viiuldaja noodita
Ning kogu maailma ülalhoidev Atlas murdub

Tuesday, July 13, 2010

Tiigel

Kord sattus ringi rändama üks isend
Peitsid tema eest end loomad ja kõiksugu tegelased
Keegi ei pannud tähele, et neist on ta palju pisem
ei julenud siiski talle vastu astuda ka suurimad vägilased.

Isend nimega tiiger rändas ringi lõputuid tunde
Otsis ja puuris kust leida see õige sõber
Lugu lahenes nii, et õnne leidis ta oma nina alt
ning õnneliku lõpu sai olukord täbar

Friday, July 9, 2010

Mormegil

Puud karjuvad tugevas tuules,
seisavad kui märtrid hoope saades.
Kuid maas kinni neil tugevalt juured,
olukord mustendab tulevikuvaates

Pea norgus, sammub üksik rändur,
Südames kättemaksuhimu põlemas.
Ta korrutab, korrutab sadu kordi nime - Finduil, Finduil
kuid saatuseks on tal olla üksi, kõledas

Seljataha jäänud Angbandi väravad,
Nargothrondi võimsad müürid
on surnud tuhandeid, rüüd tuhmilt maas lebamas
purustamaks keskmaal Morgothi juured

Saatuseks olla üksik ning tundmatu
On uksi ja väravaid ta ees suletud sadu
Rühib ainult edasi, halvatud varjust,
Tȗrin võimsast Dor-Iomini kojast

Kirjasin ümber siia.