Wednesday, August 25, 2010

Blood, fire, war, hate

Nii kõlab ühe Soulfly loo pealkiri, päris põnev.
Anyways, pole siia juba mõnda aega mingisugust arukat juttu kirjutanud ja ega täna ka seda tule. Õnnitlen!
Suvi läks nii nagu ta läks, midagi arukat nagu ei teinudki, vahepeal tööd sekretärina etcetera, etcetera.
Ah kurat, minust kirjanikku ei saa, väga ei viitsi kirjutada täna midagi, äkki mõni teine kord.

Surnud hulguvad tänavail takistamatult,
viimsedki varjendid võikalt veristatud,
Need kes veel elus käituvad kui misantroopid,
pagedes kindla surma eest loomadena enne katastroofi

Wednesday, July 21, 2010

¿La Verdad, no?

Meist igaüks läheks läbi tulest ja veest
Seadmaks jalule oma õiguse ning nime
See, mis lähedal, kadugu siiralt eest
Olukorra ümber keerleb reeturlikkus kui uduvine

Kas ühiskond ja inimmõistus ongi nii kaoses
Et teha head nägu, kus asjalood on kaugel aususest
Tundub nagu oleks kõigil algusest peale oma vagu ees
Pole meid, järgmisi põlvkondigi enam, kui see võim raugeb

Ükski humanoid ei oska oodata
Millal kukub kirves ning kaas sulgub
Kõlab viimne heli kui viiuldaja noodita
Ning kogu maailma ülalhoidev Atlas murdub

Tuesday, July 13, 2010

Tiigel

Kord sattus ringi rändama üks isend
Peitsid tema eest end loomad ja kõiksugu tegelased
Keegi ei pannud tähele, et neist on ta palju pisem
ei julenud siiski talle vastu astuda ka suurimad vägilased.

Isend nimega tiiger rändas ringi lõputuid tunde
Otsis ja puuris kust leida see õige sõber
Lugu lahenes nii, et õnne leidis ta oma nina alt
ning õnneliku lõpu sai olukord täbar

Friday, July 9, 2010

Mormegil

Puud karjuvad tugevas tuules,
seisavad kui märtrid hoope saades.
Kuid maas kinni neil tugevalt juured,
olukord mustendab tulevikuvaates

Pea norgus, sammub üksik rändur,
Südames kättemaksuhimu põlemas.
Ta korrutab, korrutab sadu kordi nime - Finduil, Finduil
kuid saatuseks on tal olla üksi, kõledas

Seljataha jäänud Angbandi väravad,
Nargothrondi võimsad müürid
on surnud tuhandeid, rüüd tuhmilt maas lebamas
purustamaks keskmaal Morgothi juured

Saatuseks olla üksik ning tundmatu
On uksi ja väravaid ta ees suletud sadu
Rühib ainult edasi, halvatud varjust,
Tȗrin võimsast Dor-Iomini kojast

Kirjasin ümber siia.

Thursday, June 10, 2010

Lõpp

Vaatan välja, näen vaid puhast rohelust,
miski mu sees rõõmsalt tuksub.
Jälgin kõike seda uut ja imelist,
tea, et käes on see lõpp, mis aastaid nii kutsuv

Nii algabki uus peatükk meie elus,
mänguväljak kaob minevikumelus.
Parem oleks, kui kotis juba pliiatsid ja vihikud,
on ju koolitee meil kõigil sihikul.

Õe peoks läks vaja, gf.

Monday, June 7, 2010

Eepiline III

Valitses rahu, harmoonia, üldine heaolu,
taevajõud taltsutati inimesele.
Teadagi, et mäherdune võim hukutab ka tugevaima pea...
Nii asusid Naatsaretist teele tuhandete hordid,
et teostada see, mis käivitaks hukatuste rea.

Saturday, June 5, 2010

Eepiline II

On möödunud aastaid, dekaade, sajandeid,
maast sirgub üksik puu, meenutades vana,
aeg alustada uut epohhi, pind selleks valmis on.
Peagi sirguvad tuhast uued, kes maailma taas loovad,
nende valik, kas teha ja luua ning juua jumalikku ambroosiat
või taaskord purustada kõik oma lolluses,
nende valik...

Friday, June 4, 2010

Eepiline I

Taevas ähvardab vallandada oma nooled
mis rebivad puruks ka võimsaimad ahelad,
Võitlus ei rauge, maailm on kaoses,
lained voogavad üle maa, viies kaasa endaga kõik elava
On tõeks saanud suurim ettekuulutus,
neid on jäetud siia vaid surema.



Mõtsin, et teeks väikese eepika, ärge pange võhiklikkust, tähele :)

Thursday, June 3, 2010

Mägi

Kus on see päev...
ei, paistavad ainult mäed
tipud kõrgel pilvis ja udus
jalamil üksikud puud raagus

Wednesday, June 2, 2010

Memento mori

Elu on kui põhjatu auk
viskad sinna kõike, mis vähegi võimalik
nooruses tunned end kui elatanud rauk
paratamatult tundub kõik ääretult imelik

Peltsebul korjab kokku hingi
Õnnetud on need, kes ette tal jäävad
uitavad lõpmatult, sihitult ringi
kuid meile on antud vaid loetud päevad

Mida ootame endast, teistest, maailmast
Selles peitub ülim küsimus
ei lõpeta kunagi keegi seda raalimast
Püüdkem vaid püsida selles tapvas rüsinas

Kes ei tea, siis peltsebul on Kurat - Saatan - Devil - 666 jne.

Sunday, May 30, 2010

Oscar Mike

Keegi kutsub, kutsub meid kaugusse
Teaks ta vaid, keda ta kutsub endaga
Tunne on just kui ta tahaks viia teisi lendama
Ei, pelgas illusioon on see, olgem ausad

Ärge pange tähele, pelgalt pühapäeva õhtu, tuli tahtmine teha paar rida, blogi paistis selleks sobiv koht.

Tuesday, May 25, 2010

Mõngaste tänav


Mai lõpp, see kõige rohkem musta auku ründav aeg. Õpetajad on täiesti ummikus oma töödega, 24h mööduks nagu 24 sekundit pigem, püha lehm. Närvid on täiesti korrast ära, rikun kõigi tuju ning olen muidu tore, fa kin su pah.

Kool hakkab üldiselt otsi kokku tõmbama, keemia riigieksam ripub peakohal kui giljotiin, peaks hakkama mõtlema õppimise peale ka. Tahaks siia ühe väikese futuristliku luuletuse kirjutada, aga ei hakka praegu siinset keskkonda roppustega rikkuma, teine kord.

The valley of death has opened its gates
There is no way to end this
Madness seems to be our ultimate fate
Soon our mind simply will not exist

Monday, April 26, 2010

Mike, Lu & Og


Oh pizdets, mis kuradi kuu praegu on...aprilli lõpp, no saege kana.
11. klass on erinev nagu traktor ja jalgratas võrreldes eelmise aastaga, siis oli veel sutikenegi motivatsiooni ja nüüdseks on seegi läinud. Siit tekib tihke küsimus, et kus läks midagi valesti??? Äkki see on mingi üldine mandumine, äkki on asi ainult minus, kes ma ei suuda leida balanssi mitme tegevuse vahel, that fucks shit up. Ümbruskond on negatiivsust ja pingeid täis ja aega on ka vähe. Kõik kaovad kuhugi musta auku, lõpmatusse ,mis imeb sinult kogu energia ja elujõu, haigused on ka tihedamini kallale tükkinud. Tundub, et maailm on päris hea paugu pannud, good job well done I'd say.

Sattusin ükspäev vaatama vanu cartoon networki multikaid, need kes vaatsid, need teavad - mike, lu & og, dexster jne. Praegune CN on puhta bullshit, andke andeks.
Rääkides muust elust, hmmmmmm... pikk hmm, spartasse olen sattunud sutike, treener on üle ootuste hea, muy bueno.

Oh jah, sutike masendav post, mida ma teha saan, kuhugi peab ju kirjutama. Eesti keeles ei kõla asi üldse nii hästi või on asi jällegi minus...Kus on üks zombie apocalypse, kui seda vaja on, meh.

Seniks, kallistaks oma pisikest ja mõtlen, kas/ kuidas/ millal/ kuhu/miks teha uut posti.

How have we made it this far
Who has chosen the road
In the hollywood boulevard
Who knows, the pandoras box is closed